Avaleht | Juuli '37 - Pikk reis | Juuli '73 - Teooria vs Tegelikkus | Juuli '02 - Neile, keda see puudutab | CV | Raamatud ja viidad
in english

Juuli 1937 - Pikk reis

Minu kodumaal, Eestis, on juulikuu ilusaim suvekuu. Nii oli ka 1937 aasta juulis, kui sündisin. Kuigi eestlased on üks vähestest rahvustest Euroopas, kes elavad oma algupärasel alal, pole meie naabrid meid rahus lasknud elada.

Olin seitsme aastane poiss, kui mu perekond pidi põgenema Rootsi. See juhtus 1944 aastal kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Olin seitsme aastane poiss ja mu perekond pidi kodust põgenema. Otsus põgeneda Rootsi ei tulnud mu vanematele lihtsalt. Kui oleksime jäänud Eestisse, oleks me perekond KGB poolt arreteeritud - nagu juhtus mu paljude kaasmaalastega. Rootsis avanes mul võimalus õppida (filosoofia doktoriks füüsikas) ning töötasin mitmeid aastaid Lundi Ülikoolis õppejõuna.

1991 aastal taastas Eesti iseseisvuse, millega lõppes mu pagulaspõlv Rootsis.

Mitmekülgne ning vahetevahel ka dramaatilisi pöördeid võtnud elu, on mind mõjutanud mitmeti, eriti tugevalt mu väärtusi ja seisukohti. Need mõjud on avaldunud eriti selgelt kui olen sattunud situatsioonidesse mis on mu elu muutnud. Eriti siis kui otsus on mõjutanud mu perekonna tulevikku või ettevõtte tulevikku, kus parajasti töötasin.

Väärtused mida järgin on:

  • Austada inimest
  • Uskuda sellesse, et iga inimene tahab tööd teha võimalikult hästi ja tal on tahet
  • Täielik isikuvabadus
  • Olla aus
  • Proovida käituda nii, et oleksid teistele juhendiks, kuidas käituda

1970ndate aastate alguses vahetasin ülikoolielu ärimaailma vastu. Tööstuses sain suurepärase võimaluse oma eluväärtusi ja hoiakuid testida juba nagu juht reaalses maailmas.

Kolmekümne aasta jooksul olen kokku puutunud eri ettevõtte- ja ärikultuuridega, ning ma pole pidanud muutma oma eetilisi põhimõtteid. Oskus kohelda inimesi ausalt ja järgida eetilisi aluseid, mis põhinevad inimväärtustel, oli 30 aastat tagasi minu, kui juhi, kõige tugevaim omadus ja on seda ka tänapäeval. See on mu kindel veendumus, mis on eriti selgelt väljendunud tegevdirektorina Studsvikis. Studsviki juhtumit on analüüsitud ja arutatud kahes raamatus, kirjutatud Per-Hugo Skärvad ja Hans Krona poolt, "Revolutionens ledarskap" (1994) ja " Framgångsrika företagskulturer " (1995). Mõlemad raamatud nimetati ka aasta parimateks juhtimisraamatuteks vastavalt 1995 ja 1996 aastal.

Praegu võib tekkida küsimus - miks on neid loogilisi ja otsekoheseid tähelepanekuid nii raske kasutusele võtta? See ongi üks juhtimise võtmeküsimusi, kui on teemaks juhtimisoskus. Samuti tulen selle küsimuse juurde tagasi juhtimisteemalistel loengutel ja seminaridel.